Kirjutan veidi lahti oma õpitubadest. Kõik sai alguse Torditelgist, mida korraldasin Rõuges, laadal. Panin kokku torte, et näidata, kui lihtne see ikkagi on. Ürituse piltide alla tuli kommentaar minu hilisemate Saaremaa koolituste korraldajalt, Anneli´lt. Miks meil pole selliseid üritusi? Tahame ka! Koogimeister Merli oli oma poe kaubaga telgis olnud minuga kogu päeva. Tema ka vastas, et no kutsuge Maire Saaremaale! Nii läks!Õpetasin Saaremaal, ikks seda, kuidas mina teen torte. Edasi juba küsiti ka mujalt, Maire, kas sa tuled meile ka? Muidugi!!! Nii sai minust *õpetaja* 😉Facebookis tekkis mõne aja pärast küsimus: Kas Maire ikka võib õpetada? Jah, seaduses on sätestatud, 119 tundi aastas võib. Mina võtsin aga ette teekonna oma hea tuttava juurde, kes on pädev paberimajanduses, mis mulle kuidagi ei sobi ega ei valmista rõõmu. Tänud Viivika´le sain ma tehtud Erakooli paberid ja kinnituse Haridusministeeriumist.
Nüüd siis panen kirja selle loterii koha 😃. Kõige lihtsam ja kättesaadavam on hetkel teha postitused ikkagi Facebooki. Panen üritused avalikult üles, ootan huvi ja rõõmuga, kes soovivad osaleda. Kuna mul on 70% töövõimetust, ehk mul on psoriartriit, siis ma palju tööd teha ei saa. Rääkimine, töö ette näitamine ja hea seltskond on senini toonud mulle leiva lauale. Kurb on, kui mind ei mõisteta, sellepärast võtsingi aja, et lahti kirjutada oma lugu. Registreerutakse, nimi kirjas, ootan, millal grupp täis saab ja saadan arved. Esimene tõrge tuleb siit, oi, tegelikult ma ikka ei saa osaleda. Hästi, anname võimaluse järgmisele. Kas ma saan maksta hiljem? Ikka! Tegelikult siis on tavaline, et soovija ei annagi märku ja ei tule ka kohale. Logistikat on palju....Muidugi, saab ju panna pangalingid jne. Mulle aga meeldib jääda usalduse tasandile, nii ka saan pettumusi. Igas töös on loomulik, et tekib tõrkeid ja probleeme.
Ma soovin, et kõigil oleks olemas see hea omadus, ära tee teisele seda, mida sa ei soovi, et sulle tehakse!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar