Tere!
Kaunist pühapäeva kõigile! Olen jahh kuidagi ummikus ja kiire on ja postitada ka ei tahtnud...
Kirjutaks lahti oma selle nädalavahetuse loo, mis teeb mind tõsiselt kurvaks.
Me kõik teeme tööd, ikka selleks, et katta toidulauda, maksta makse ja kui üle jääb, lubada omale veel miskit eluks vajalikku. Minu töö on hetkel pakkuda kiirabi teenusena torte, pakkuda õpitubasid. Olen ka koostööaldis iga vahva mõttega kaasa minema. See on hetkel see, mis peab tooma leiva lauale.
Kurb oli kogeda, kui broneeriti kaks päeva, millal peaksin mina oma tööd pakkuma. Ma ei taha kindlasti kirjutada, kes, mis, kus, lihtsalt tahaks hinge peale välja seda rääkida. Minu töös on ikka jäänud nii, et väljasõitudel e. kohaleminekuga, müüvad kuupäevad, mis on pärast 5-dat ja enne kuu lõppu. Broneerides peaksid inimesed olema kindlad, et nende tellitud päeval kõik toimib, sest mina olen arvestanud, ära öelnud teised tööd, varunud materjalid ja andnud lubaduse, olla olemas, tellija jaoks. Tean, loomulikult peaksin sõlmima lepingud, mida ka edaspidi teen, kirjalikult, et kõik oleks kindel. Kahjuks seekord läkski kehvasti. Kaotasin 2 päeva, ütlesin ära teised tellimused ja ei saanud ka pakkuda koolitusi neile kuupäevadele. Kurb, et inimesed ei mõtle endast kaugemale.
Vigadest tuleb aga vaid õppida, kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks ja elu on peegel!
Sai küll pühapäeva kohta veidi kurb lugu. Edasi positiivsetes toonides. Kirjutan kindlasti täna veel!
Rõõmsalt meelt, mõistmist ja andestamist!
