Lugu lahedatest pinginaabritest🤩

Tsauki! Panen siis lugemiseks kirja ühe laheda loo pinginaabritest! 😀🤩 Olin eelmisel aastal novembris 10 päeva eestis. Supertore aeg, laste ja lapselastega. Vehkisin piparkoogi taigent, tegin torti, nautisin head seltskonda ja pere ning sõpradega veedetud aega. Siis jõudis kätte mu äralennu päev. Eelmisel päeval oli mu tütar koos mehe ja lastega ja sõbrannadega valmistanud mulle üllatuspeo! See oli nii supper emotsioon! Aitäh, Kadi! ❤️ Nii, olin siis lennujaamas, võtsin platsi pikka check in järjekorda. Sattusin seisma “ peateele” ehk kohta, kus rahvas püüdis  leida edasiminekuks teed läbi meie järjekorra. Minu ees seisid kaks meest, kes omavahel kõva häälega seda meie situatsiooni naersid. Lõõpisime koos mõned korrad ja naersime. Läksin lennukisse. Võtsin viisakalt oma vahekäigupoolse koha, mida olin palunud. Kaks kohta minu kõrval olid tühjad. Ise mõtlesin, et võiks ju mõni “ normaalne istuda selle pika aja, et saaks suhelda. Muidu ju võivad keelelamatised 5 tunniga tekkida! 🤣 Rahvas liikus kohtadele aga minu kõrval ikka tühjus. No ja siis vajusid need kaks naljakat meest vahekäiku pidi siiapoole. Mõtlesin ise, et no raudselt nemad istuvadki minu kõrvale😀😀😀 Nii oligi! Kuna nad olid lõbusad ja positiivsed, oli minu mure murtud! Jutt sobis kohe kuidagi kiirelt ja meil oli ikka väga lõbus! Mehed manustasid õlut- ikkagi pääsesid puhkusele. Purju kumbki ei jäänud vaid oli selline mõnus- lõbus- huumorisegune tuju. Rääkisime oma lugusid, põhimõtteliselt mina ikka ja nemad itsitasid. Millegi peale küsisin, sellelt kes mu kõrval istus, et kuule, mis tööd ise teed? Aaa, mina või, ahh, laulan! 😱 Hmm, oot aga mis su nimi on? Kerdo Mölder. Aiieii, ei tea. No ma Respektis laulsin, mis laiali läks! Aaaa, tean, tuhat nuga selga... jaajaa, just! Noh, meil läks ikka rääkides oma eluseiklustest väga lõbusaks ja saime palju naerda. Kogu lennukitäis rahvast aga sõitis viisakalt vaikides puhkusele, nagu korralikule eestlasele kombeks🤣 Mul jõudis kätte aeg tualetti külastada. Ütlesin naerma puhkedes meestele, et ma tõusen, teie vaadake, kas kogu lennukitäis jõllitab mind? Tulin tagasi ja sain naerdes vastuse, et ooojaaa. Aga meil läks ikka rohkem ja rohkem lõbusaks. Siis tuli “

poering”. Sõber Priidu vaatas kataloogi ja paiskas, et no mina ostan selle roosa kividega kella omale ja lasen käe peale ka panna. Kerdo ei jäänud alla, ütles, okey, ma võtan ka kella! Aga musta! Nii, ütles Kerdo, me peane ikka Mairele ka kingituse ostma! Vali! Ütlesin, ahh, ei, valige ise! Sain siis kaelaehte, kahe pärliga😀🤩 Stjuuardess, eesti naine, püüdus aga müüa ikka rohkem ja ütles, osta ikka naisele hea lõhn ka reisile minnes. Siis oli minu kord südamest naerda, vastasin, aiieii, ma pole kellegi naine, saime just lennukis tuttavaks! Päriselt või? Stjuuardessi hämming oli ehe! See tegi veel rohkem nalja. Nii me siis maandusime Hurghadas ja nagu ikka, jagasin oma FB kontot lahedatega! Puhkuse käigus muidugi otsisid mehed mind üles ja ütlesid, mis passid, sa nii lõbus, tule istu meiega. Muidugi ma läksin! Istusime Marinal kohvikus, kus meie kolme positiivsus ja must huumor pani kogu baari rõkkama. Korra käisid mehed ka minuga ratsutamas kaasas, kõrbes. Ja nii saigi mu uute pinginaabrite puhkus läbi! Aga milline supper lahe elamus! Eks ikka veel suhtleme, sest nii hullu naist nad ju ei saa unustada!! Ja ma kohe kuidagi ei saanud jätta tegemata seda tordi üllatust, kui Kerdo esines Võrus! Ise ei saanud lennata aga ma olen sõprade hulga poolest rikas ja nii abikäed tegidki ja toimetasid tordi kohale!! Elu on elamiseks, nautimiseks, naera ja ole lõbus!! Mina aga jätkuvalt kogun lahedaid sõpru ja emotsioone! Tänksud teile, pinginaabrid!!