Tere siis kõigile mu armsatele jälgijatele ja kaasaelajatele!
Ma olen siis nüüd umbes aasta ja neli kuud vana! Kuidas mul läheb? Kui aus olla, siis väga hästi! Mul on lapsepõlv. mida siin maal vähestele loomadele on trehvanud, ma söön liha,. maksa, kana, riisi...kui mu armas perenaine tellib endale grillkana, siis me oleme alati laua ääres oodatatud! Ei, mitte seda, et me tal käest sööme toidu, 😃 vaid ta tellib alati ka meile! Ohh, see on nii hea, et ma võiks kohe terve kana nahka panna! Õues käime igal hommikul ja õhtul, ikka mitu tundi saame vabalt mööda kõrbe joosta, lihtsalt nii äge! Kõik tänavakoerad on loomulikult alati meiega, tunnen ennast turvaliselt ja mu perenaine ka! Vabal ajal kodus ma tassin palli ja muid asju küll perenaisele, küll Lõvile, aga Lõvi pole väga huvitatud. Eriti meeldib mulle mu suur karu, mis ristiema kinkis, sest seda saab piiksutada! Kui hommikul Lõvi kuidagi ei taha ärgata, lähen tema nina alla ja piiksutan! Oii kuidas talle see ei meeldi! 😄 Kassidel aga on suht ükskõik, neil on põhiline, et saavad ümber mu perenaise magada, Kohti jätkub meil kõigile, kui just Tarmo pirtsutama ei hakka! Ma olen iga päev kammitud ja pestud ja näen välja nagu Printsess, eks õues kadestajaid jätkub. Õnneks ma ei tea tänavaelust väga midagi. See on hea, muidu ma kurvastaks väga. Täna öösel peale kella kolme kuulsin, mingi väike koer nutab. Andsin kohe perenaisele märku, ta ärkas ka ilmselt selle peale. See oli väikse kutsika hääl. Perenaine muutus kurvaks, ohh, no oli mul vaja siis hõigata...ta ütles, mäletad, kui sina olid pisike ja üksi tänaval, sa nutsid ka niimoodi. Õnneks ma ei mäleta, aga jahh, saan aru, et meie korterisse lihtsalt rohkem loomi ei mahu. Nii me siis istusime, vesi silmas, tema voodis, mina voodi ees...Karm. Aga mina olen ikka miljardärist koer, eksole! Teilegi soovin, et saaksite oma teele vaid ilusad ja head inimesed! Auhhh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar